Kuidas näeb välja ühe keskmise rootslase päev?
Hommikul ärkavad kõik omas tempos, ühine hommikusöök ei ole tavaks, kuna tihtipeale alustatakse päeva erineval ajal. Süüakse tavaliselt võileiba ning kindlasti juuakse kõrvale tass kohvi. Rootslastele meeldib igasuguseid asju võileibade peale määrida. Üheks lemmikuks on Kalles kaviar (Kalle kaviaar, sinises tuubis roosa kreemias kalamaitseline pasta), mis pole välismaalaste seas eriti populaarne. Tihtipeale kasutatakse tavalise leiva või saia asemel knäckebröd'i (näkileib), mida on Rootsis laias valikus saada. Ka polarbröd (polaarleib) on väga populaarne.
Pärast hommikusööki minnakse kas tööle või kooli ning noortel on tavaliselt ka peale kooli aega hobidega tegelemiseks. Kuni õhtuni on kõigil pereliikmetel omad toimetused ja alles kuskil kella 19 ajal saadakse õhtusöögilauas kokku ning vahetatakse muljeid oma päevast.
Üldiselt on rootslased oma igapäevatoimetustes alati sõbralikud ning abivalmid. Tihtipeale tervitatakse üksteist naeratusega. On levinud küll arusaam, et rootslased on külm ja kinnine rahvas, kuid tegelikult see nii ei ole. Nad pole küll nii temperamentsed kui ladina-ameeriklased ja nad võivad tunduda pealevaadates külma rahvana, kuid kui sa neid natukenegi tundma õpid, leiad, et nad on kõige soojemad ja heasüdmlikumad inimesed.
Võileivamäärded. Autori foto
Kalles kaviar. Autori foto
Polarbröd. Autori foto
Koolis panustatakse väga palju grupitöödele ning iseseisvale õppimisele. Ei tule ette väga palju tunde, kus õpilased lihtsalt kuulavad õpetaja loengut, alati kaasatakse õpilased aktiivselt vestlusesse ja tahetakse neid just oma peaga mõtlema panna mitte fakte pähe tuupima. Õpetaja on koolis, et aidata ja suunata. Nad on rohkem sõbra eest ning neid kutsutakse eesnime pidi. Nagu ka Eestiski on Rootsis põhikool üheksa klassi ning siis minnakse enamasti gümnaasiumisse, kus õpitakse kolm aastat. Rootsi gümnaasiumid on midagi eesti gümnaasiumite ja kutsekoolide vahepealset. Koolis on näiteks sellised suunad nagu lapsed ja vabaaeg, hotellindus, majandus, tehnika, sport, loodus jne. Õpilane saab õppida täpselt seda, mida tal tulevikus vaja läheb
ning tavaliselt saab ka praktikat. Näiteks
kokanduse suunas õppivad õpilased saavad
valmistada vahepeal koolilõunaid, tehnika
õpilased käivad nädalastel praktikumidel
ettevõtetes jne. Gümnaasiumi lõpus on suur
pidu, mida kutsutakse studenten'iks.
Õpilased saavad endale ka studentmössa'd
(valged mütsid, mis kõikidel lõpetajatel peas on).
Dalahäst. Üks rootsi sümbolitest.
Autori foto
Taaskasutamine on Rootsis väga populaarne ning mõjutab ka nende igapäevaelu. Kõik sorteerivad prügi ja on loodussõbralikud nii kodus, tööl kui ka kiirtoidukohtades. Näiteks Rootsi oma kiirtoidurestoranis Max'is tuleb joogitopsi kaas visata ühte prügikasti, kõrs teise ja tops ise kolmandasse. Kui seal midagi veel sees juhtub olema, siis on ka toidujääkide jaoks eraldi koht. See võib tunduda eestlastele veidike utoopilisena, kuid rootslaste jaoks on see elementaarne.
Ka sport ja tervislikud eluviisid on rootslastele tähtsad. Tänavatel ja parkides näeb pidevlt igas vanuses jooksjaid või kepikõnni harrastajaid. Ka erinevate trennide valik on linnades enamasti üsna suur.
Kuna suurem osa aastast on Rootsis külm ja pime, siis meelitavad juba esimesed kevadised soojad ilmad rootslased välja. Suvi on lühike, kuid sellest võetakse alati viimast ja seda osatakse nautida.
Liseberg lõbustuspark. Autori foto
Studenten. Foto: Janerik Henriksson
"Rootslased armastavad oma maad omavahel olles kritiseerida; aga kui ruumi siseneb välismaalane, ei ole Rootsis enam midagi valesti."
- Peter Berlin (1998)