I'm a title. Click here to edit me
I'm a paragraph. Click here to add your own text and edit me. It’s easy. Just click “Edit Text” or double click me to add your own content and make changes to the font. Feel free to drag and drop me anywhere you like on your page. I’m a great place for you to tell a story and let your users know a little more about you.
This is a great space to write long text about your company and your services. You can use this space to go into a little more detail about your company. Talk about your team and what services you provide. Tell your visitors the story of how you came up with the idea for your business and what makes you different from your competitors. Make your company stand out and show your visitors who you are.
At Wix we’re passionate about making templates that allow you to build fabulous websites and it’s all thanks to the support and feedback from users like you! Keep up to date with New Releases and what’s Coming Soon in Wixellaneous in Support. Feel free to tell us what you think and give us feedback in the Wix Forum. If you’d like to benefit from a professional designer’s touch, head to the Wix Arena and connect with one of our Wix Pro designers. Or if you need more help you can simply type your questions into the Support Forum and get instant answers. To keep up to date with everything Wix, including tips and things we think are cool, just head to the Wix Blog!
Nagu paljud teised rahvused, tähistavad ka rootslased jõule, aga enne seda on neil veel teine väga tähtis püha lucia, mis leiab aset 13. detsebmril. Lucia ajal on koolides alati luciakontserdid, kus esineb koor. Ühele tütarlapsele pannakse pähe küünaldest kroon ja selga valge kleit, tema kehastab Luciat. Samuti on traditsiooniks küpsetada lucia puhul spetsiaalseid safraniga saiakesi lussekatter'eid. Neid süüakse tegelikult terve detsembri jooksul.
Lihavõtted (rootsi k påsk) on samuti üsna tähtis püha Rootsis ja jääb ajavahemikku 21-25.märts. Juba vanast ajast on traditsiooniks peita majja ja aeda ära mune (tänapäeval enamasti šokolaadimune), mida lapsed otsima hakkavad. Nagu eestlasedki värvivad ka rootslased mune. Ühek tüüpiliseks lihavõttekaunistuseks on påskris, mis pole tegelikult midagi muud kui vaasi sisse pandud oksad (tavaliselt kaseoksad), mille külge on kinnitatud värvilised suled. Süüakse tavaliselt jällegi heeringat, lihapalle, vorste jne.
Kristi himmelsfärdsdag on taevaminemispüha, mida tähistatakse 40 päeva peale lihavõtteid ning Rootsis on see riiklik püha ja seega ka vaba päev. Kuna kristi himmelsfärdsdag on alati neljapäeval, siis otsustati teha sellele järgnevast reedest klämdag, mis on samuti vaba päev. Klämdag polegi tegelikult ise mingi püha, nii kutsutakse Rootsis päeva, mis jääb nädalavahetuse ja mingi suurema püha vahele. Klämdag ongi tehtud selle mõttega, et anda inimestele n-ö "pikk nädalavahetus". Tegelikult pole rootslased eriti usklikud, aga vabadest päevadest kristlike pühade puhul ei ütle keegi ära.
Lucia
Jõulud (jul)
Lihavõtted (påsk)
Taevaminemispüha (Kristi himmelsfärdsdag)
Vahvlipäev (våffeldagen)
Jõululaud. Foto: Kristi Kreek
Autor påskris'idega. Autori foto
Lihavõtted vanasti. Foto: Sara Lundmark
Rootslatel pole jõulude ajal sellist uhket seapraadi verivorstide ja hapukapsaga nagu meil. Neil on jõululõunal alati hoopis võileivalaud, kus võib leida mitut erinevat sorti leiba, vorste, lihapallikesi, heeringat ja kindlasti ka jõulusinki. Magustoiduks pakutakse tavaliselt knäck'i (mandlitega iiris) ja Ris à la Maltat. Muidugi süüakse ka läbi kogu detsembri piparkooke. Üks väga kummaline kuid tähtis traditsioon on vaadata jõululaupäeval kell 15.00 kogu perega telekast Piilupart Donaldi multikat (rootsi k Kalle Anka och hans vänner önskar god jul). Jõulude ajal on Rootsis müügil jook nimega julmust (seda müüakse ka kevadel, kuid siis asendub nimi julmust påskmust'iga, mis tähendab lihavõttejooki). See loodi 1930-ndatel aastatel ja seda tarbitakse Rootsis aastas 50 miljonit liitrit.
Julmust. Foto:
Kristi Kreek
Lucia. Foto: Per B Adolphson
25. märts on våffeldagen, mis tähendab vahvlipäeva. Sel päeval süüakse Rootsis vahvleid. Tegelikult on ka sellel pühal kristlik taust, millel polnud algselt mingit pistmist vahvlitega. 25. märts oli neitsi Maarjale pühandatud päev, mida rootsi keeles kutsuti vårfrudagen'iks. Rahvakeeli hakati seda kutsuma våffeldagen'iks sarnase kõla tõttu.
Volbriöö (valborgsmässan)
Valborgsmässan'it (eesti k volbriöö) tähistatakse 30.aprillil ja sellele järgnev 1.mai on Rootsis vaba päev nii nagu ka Eestiski. Volbriöö arvati vanasti olevat päev, kus nõiad kogunevad, kuid tänapäeval saadakse sel päeval tavaliselt lihtsalt sõpradega kokku, tehakse lõkkeid ja pidutsetakse.
Volbriöö. Foto: Gunnar Lundmark
Rootsi rahvuspäev (Sveriges nationaldag)
Rootsil pole iseseisvuspäeva, mida tähistada nagu eestlased tähistavad 24. veebruari. Ometi tahtsid nad ka omale sellist püha ja 2005 aastal otsustati, et 6. juunist saab Rootsi rahvuspäev (rootsi k Sveriges nationaldagen), varem oli 6. juuni lihtsalt Rootsi lipu päev. See kuupäev valiti kuna 1527. aastal sai sel päeval rootslaste üks armastatumaid kuningaid Gustav Vasa troonile ning sel kuupäeval kehtestati ka Rootsi põhiseadus 1809. aastal.
Suvine pööripäev on Põhjamaades alati tähtsalt kohal olnud. Meil on ju pimedat aega nii palju, et aasta kõige pikemat päeva peab ikka kuidagi tähistama. Meil on selleks jaanipäev 24.juunil, rootslastel aga midsommar 21.juunil, mis tähendab kesksuve. Üldjoontes on midsommar väga jaanipäeva sarnane. Selleks ajaks sõidetakse alati linnast ära maale sõprade või sugulaste juurde. Linnatänavad on sel päeval erakordselt tühjad. Vanasti oli tütarlastel midsommar'il kombeks ronida täielikus vaikuses üle seitsme aia ja korjata seitse lille. Kui lilled ööseks padja alla panna, siis uskumuse kohaselt nähakse unes oma tulevast kallimat. Tänapäeval muidugi ei roni enam eriti keegi üle aedade. Samuti oli tavaks tantsida ümber midsommarstång'i (post, mis on
kaunistatud lehtede ja lilledega ning mille tipus on
tavaliselt kaunistusteks kolmnurk ja kaks rõngast).
See tava on säilinud tänapäevani ja külades võib alati
21.juunil näha midsommarstång'e. Tüdrukud teevad
endale tavaliselt ka lilledest pärjad (rootsi k
midsommarkrans). Midsommaril süüakse põhiliselt
samu asju, mida jõuludel ja lihavõtetelgi. Rootslastele
kas väga meeldib süüa heeringat, lihapalle ja vorsti või
siis pole keegi viitsinud erinevateks pühadeks erinevaid
toite välja mõelda.
Kesksuvi (midsommar)
Autor midsommar'i pärjaga. Autori foto
Midsommar. Foto: Fredrik Sweger
Kräftskiva
Augustis ootab rootslasi ees veel kaks toredat asja: kräftskiva ja surströmming'u hooaeg. Kräftskiva jaoks pole otseselt mingit kuupäeva kokku lepitud, aga see kujutab endast vähipäeva. Vanasti kui paljud rootslased veel taludes elasid käidi väikeseid vähikesi ise järvedest püüdmas. Tänapäeval ostetakse vähikesed enamasti poest ja keedetakse kodus ära. Poodides on müügil kõikvõimalikud kaunistused vähipiltidega justnimelt kräftskiva jaoks. Õhtul pannakse siis vähipildiga peomütsid pähe, vähisalvrätikud lauale, kaunistused riputatakse lakke ja läheb pidusööminguks. Vähkide puhastamine võtab väga palju aega ja liha ühe vähikese seest saab naeruväärselt vähe. Seepärast kestabki vähisööming mitu tundi ning sellest on välja kujunenud lausa isemoodi pidustus.
Kräftskiva. Foto: Key L.Nilson
Surströmming
Põhja-Rootsis armastatakse augustis süüa surströmming'ut, mis pole midagi muud kui haisev roiskunud kala. Terve maailm teab sellest rootslaste "delikatessist", kuid vähesed on julgenud ise järgi proovida. Need kes on võtnud julguse kokku ja seda haisvat kala maitsenud, ütlevad, et maitse pole nii hull kui hais, aga siiski vastik. Surströmming'u karp tuleb lahti teha õues ja siis kas jooksva vee all või veega kausis, sest siis pole nii tugevalt lõhna tunda.
Surströmming. Foto: Roger Vikström
"Kord jooksis Rootsi kaubalaev San Franciscos madalikule, kuna pool ameeriklastest meeskonda oli laevalt minema läinud ja tagasi tulemast keeldunud. Kui kohalikud ajakirjanikud neid intervjueerisid, kirjeldasid meeskonnaliikmed, kuidas rootslasest laevakokk neile halvaks läinud kala söötis, mis oli selline rämps, et illuminaatorid uduseks tõmbusid ja värv seintelt maha koorus. Surströmming'u halvaksläinud kalaks kutsumine näitab välismaalaste põlastavat suhtumist rootsi aegadest aega kestnud delikatessi."
–Peter Berlin (1998)